|
Seinakatlad
Seinale kinnitatavad
küttekatlad on uue põlvkonna aparaadid,
mille valmistamisel on rakendatud uuenduslikke ideid, nad on
orienteeritud inimestele, kes lähtuvad kokkuhoiust iga ostu puhul.
See on tegelikult ideaalne lahendus kõigile, kes tahavad vahetada
oma gaasipõletit aparaadi vastu, mis mitte ainult ei anna kuuma
vett, vaid tagab ka autonoomse individuaalse küttevõimaluse
sõltumata maja kommunaalteenustest. Need seadmed on ka suurepäraseks
lahenduseks kütte ja soojaveevarustuse probleemile aedlinna
eramutes. Seinale kinnitatavad küttekatlad on väga kompaktsed, neid
saab paigaldada niðði, koridori, kööki jne. Kinnituspind on vaid 0,5
ruutmeetri ringis ja seda on võimalik leida isegi seal, kus ruumi on
päris vähe.
Kondensaatkatlad
Kondensaatseadmete funktsioneerimine.
Kui kasutatakse tavalisi
soojendiseadmeid, siis saab soojendatav vesi soojuse soojusvahetuse
teel põlemissaadustelt, mis jahtuvad teatud temperatuurini (näiteks
kuni 120°C). Niiviisi kasutatav soojus on "ilmne soojus". Kuid
põlemissaadused sisaldavad ka nn "varjatud soojust". See energia,
mida nimetatakse kondensatsioonisoojuseks, sisaldub loodusliku
gaasi põlemisel tekkivas veeaurus. Kui harilike katelde puhul jääb
see energia kasutamata, läheb koos põlemissaadustega
suitsukorstnasse ja läheb täielikult kaotsi, siis
kondensatsiooniseadmed kasutavad kondensatsioonisoojust väga suure
küttepinnaga spetsiaalse soojusvaheti abil. Kui põlemisjääkidelt on
võetud ära "ilmne soojus", toimub nende edasine jahtumine. Nii
jahtuvad suitsugaasid alla kondensatsioonitemperatuuri. Kui see
juhtub, läheb veeaur üle vedelasse olekusse ja seejuures vabanev
kondensatsioonisoojus antakse üle soojendatavale veele. Kui
kasutatakse kondensatsiooniseadmeid, siis lisaks
kondensatsioonienergia kasutamisele antakse ka "ilmne soojus" üle
soojendatavale veele palju efektiivsemalt.
Kuidas
saavutatakse üle 100%-line kasutegur
Orgaaniliste kütuste korral tuleb eristada ülemist ja alumist
kütteväärtust. Ülemine kütteväärtus võrdub alumine kütteväärtus
pluss kondensatsioonisoojus. Alumine kütteväärtus sõltub vaid
"ilmsest soojusest". Selle alusel määrataksegi kasutegur. Kuna
esinevad kaod tingituna eralduvate põlemissaaduste kõrgest
temperatuurist, soojuskiirgusest ja teistest teguritest, siis ei
anta kogu soojust soojendatavale veele. Seetõttu jääb
traditsiooniliste katelde kasutegur alla 100%. Selleks et võrrelda
omavahel kondensatsioonikatlaid ja konvektsioonikatlaid, arvutatakse
kasutegur ühesuguse metoodika järgi, s.t. alumise kütteväärtuse
järgi. Selle tulemusel saadakse, et kondensatsioonikatel kasutab ära
kogu alumise kütteväärtuse (100%) ja kondensatsiooni soojuse (veel
8%). Tegelikult on kondensatsioonikatla kasutegur alla 100%, kuid
kuna kogu maailmas arvutatakse kasutegurit siiani veel alumise
kütteväärtuse järgi, siis traditsiooniliste ja
kondensatsioonikatelde õigeks võrdlemiseks loetakse viimaste
kasuteguriks 108%.
|
|
|